Kabelimatsid - Metsatöll

Kivi kivile kõmatas

Viha vaia ta virutas

Müüri murdu ta murendas

Raiu raiska ta ribadeks

Rebi maha müüri murdu

Kuradi kivine kirstu

Müürid seisavad vaikides tuimalt

Ega austust ei avalda seinad

Pühapaigale rajatud julmalt

Iga kivi on õhkamas leina

Veel kiiskamas tummalt kolm ava

Kuhu peadpidi müüri said maetud

Mehepojad, kes öösiti sala

Lõhkusid seinad, mis kurjast said laetud

Müürid maha, üks-kaks-kolm

Selja taha jääb vaid tolm

Siis kui kuu on kasvanud priskeks

Ja tal julgust on pimedust lüüa

Üks hing rahu otsides viskleb

Teine seinasid kraapida püüab

Kolmas ahelaid kolistab aplalt

Ja kui vahel ka aega jääb üle

Kive katuselt sikutab vapralt

Klaase seal kriipides katkestab küüned

Aina edasi kisklevad pinged

Aastast aastasse rahutus tüürib

Alles asu siis annavad hinged

Kui kord lõplikult langevad müürid